Olulisemad käitumisreeglid püügil
Forellipüügil on olulised püügikohad. Kui tuul on juba mõnda aega puhunud ühest ilmakaarest, kogunevad punasekütid samadesse püügikohtadesse või saavad rohkem püügikoormust tuntud püügikohad.
Kindlasti ei kehti reegel, et hommikune esimene püüdja saab enda jaoks broneerida kogu rannikuala. Samas, kui mere äärde jõudes näed eemalt meres juba püüdjaid ning koheselt ka tead, et lähedal on teine ja samuti sobiv püügikoht, siis “lambad terved- hundid söönud” printsiibist lähtudes võiks kohe sõita teise kohta.
Kui siiski on vajalik püüda ühes kindlas püügikohas, on esmaseks reegliks see, et randa saabuja ei lähe püüdjale otse selga püüdma, vaid läheb teisest kalamehest nii kaugele, et nende vahele jääks kaks viskeliini kaugust.
Üksteisele vastu liikudes tuleb hoida samad omavahelised visekeliinide kaugused. Meres liikuja ei saa sundida endast eespool olevat kalameest liikuma ning kui ta soovib siiski mööda minna, läheb püüdja kaldale ja liigub eesolevast püüdjast kaldal liikudes mööda.
Kui üks kalamees saab kala, siis talle teiste kalameeste lähemale liikumine (rikkudes viskeliinide kauguste reeglit) toimub vaid juhul, kui kala saanud püüdja ise selleks märku annab.
Kalamehed ei jutusta valjuhääselt omavahel püüdes. Häirib see nii kalu kui ka teisi kalamehi.
Autod pargitakse kas selleks ettenähtud kohtadesse või siis selliselt, et teised autod mahuksid mööda. Alati tuleb austada maaomanike reegleid ja märkuseid.